Sadu miljoneid aastaid vana hõlmikpuu

Kas oskad arvata, miks oleme oma tänase blogipostituse teemaks valinud hõlmikpuu? Ilmselt on tegemist maailma vanima puu liigiga, mis miljonitele aastatele vaatamata on suutnud püsima jääda ja rõõmustab meid veel tänapäevalgi. Loe puule iseloomulike omaduste kohta, selle erilistest lehtedest, laiast kasutusalast ning väga huvitavast sümboolikast lähemalt alljärgnevast artiklist ning lõpuni jõudes nõustud ilmselt samuti, et tegemist on liigiga, mis lähemalt tutvustamist igati väärt on.

Mõne isendina on hõlmikpuu esindatud ka Green4Ever kunsttaimede e-poes ning pärast postituse lugemist soovitame ka neile toodetele pilk peale visata. Nüüd aga teema juurde tagasi – sinu ees on eriline hõlmikpuu.

Hõlmikpuude iidne päritolu ning levik

Hõlmikpuu ehk ginko (ginkgo biloba) on ainus omataoline liik hõlmikpuude perekonnas, millel pole enam lähisugulasi ning mis ainsana tänapäeval veel elus on. Ginkgot kutsutakse ka fossiilpuuks, sest tegemist on teadaolevalt vanima säilinud puuliigiga, mille ajalugu ulatub kaugemalegi kui 200 miljonit aastat. Nii erilise puu näol on muidugi tegu ohustatud liigiga. Hõlmikpuu on vastupidavuse musternäidis ning sümboliseerib tugevust, lootust ja rahu. Saad kõigest sellest peatselt sümboolika alapeatükis lähemalt lugeda.

Looduslikult on ginkgo pärit Hiinast ning on väga levinud ka Jaapanis. Kas teadsid, et neid leidub ka meil siin samas Eestis? Küll mitte looduslikult ega väga suurel hulgal, kuid võõrliigina võib seda meie maal siiski kohata näiteks mõnes botaanikaaias või ka haljastuspuuna linnapildis. Ehk kõige enam kõneainet pakkunud isend kasvab Tallinnas Süda tänaval – kasu umbes 13 meetrit ning vanust üle saja. Süda tänava ginkgot peetakse üheks kõige põhjapoolsemaks hõlmikpuuks maailmas.

Tegemist on niisiis iidse ja väga pikaealise puuga, mille keskmine eluiga ulatub kuni 2000 aastani. Hiinal on aga teatanud, et nende maal elab üks 4500 aasta vanuse isend. Paarituhande aasta vanuseni elamine annab kinnitust, et tegu on väga vastupidava ning tugeva puuga. Seda kinnitab omakorda fakt, et need olid ühed vähestest liikidest, mis elasid üle Hiroshimas toimunud aatompommirünnaku. Selle kõrval pole ka kahjurid ega põuad hõlmikpuu jaoks kuigi kohutavad vastased.

Iseäralikku ginkgode välimuse kohta

Hõlmikpuu tüvi on üldjuhul väheste harudega ning noore puu puhul päris kitsas. Vanuse kasvades hakkab tüvi märgatavalt laienema ning muutub üha enam justkui kortsuliseks. Ginkgo keskmine kasv jääb 30 meetri juurde. Puu koor ning võrsed on hallikaspruunid, puit aga hele ja üsnagi pehme, mistõttu on sellel suhteliselt madal majanduslik väärtus. 

Hõlmikpuu lehed on liigiomaselt kuni 9 cm pikkused ning mõnikord kaks korda sama laiad ning lehe tipule on tüüpilised sisselõiked. Tänu oma nahkjatele ja lehvikukujulistele lehtedele on tegu ideaalse varju pakkuva puuga, mille lehed on suurema osa aastast tumerohelised. Vaid sügise saabudes värvuvad need eriti kaunist kuldkollast tooni ning püsivad selliselt kogu hooaja. On huvitav, et sügise lõpus langetab puu oma lehed väga äkitselt ja lühikese aja jooksul – isegi päeva või kahe jooksul. 

Hõlmikpuud on kahekojalised, mis tähendab, et osad puud on emased ja teised isased. Isasõied asuvad rohekaskollastes urvataolistes õisikutes, emasõied aga kahe seemnealgmega viljalehtedel. Õietolmu kannab ühelt puult teisele edasi tuul. Hõlmikpuud õitsevad kevadeti. Emaspuud kannavad sügiseti umbes 8 sentimeetrisi vilju, millel on üsnagi tugev ja ebameeldiv lõhn.

Harjumuspärased kasvutingimused

Küll mõningate erinevustega on hõlmikpuu siiski soojalembene ning valgusnõudlik. See kiirekasvuline puu eelistab ideaalis värsket, viljakat ning lubjarikast mulda, kuid ei ole pirtsakas ning tuleb toime nii aluselise kui happelise mullaga. Veevajaduse järgi lahterdatakse need keskmiselt nõudlikuks. Niiskus on oluline just noortele puudele, sest oma küpsuse saavutades taluvad need põuda üsna hästi. Nagu öeldud kohtab hõlmikpuid ka Eestis, kuid kuna mitte looduslikult, tuleb nende kasvukoht hoolega välja valida – igal pool see kasvada ei suudaks.

Laiema levialaga piirkondades kohtab ginkgosid kõige enam linnade haljastuses, mis tõestab selle tolerantset suhtumist end ümbritsevasse keskkonda. Lisaks talub puu üsna hästi ka keskustele omast õhusaastet ning on vastupidav kahjurite ja haiguste osas.

Kuidas hõlmikpuu kasutust leiab?

Looduskaitse all hõlmikpuid kasutatakse peaasjalikult haljastuses. Väga populaarsed ning hinnatud on need just Aasias – eriti Hiinas ja Jaapanis. Ginkgot peetakse haljastuses vägagi atraktiivseks varju andvaks puuks just oma lehvikutaoliste lehtede ning sügisese kauni kuldkollase värvitooni poolest, samuti tänu heale vastupidavusele ja kohanemisvõimele kõrge õhusaastega linnakeskkonnas.

Pole tähtsust, kas hõlmikpuu valitakse tänavaile või koduaeda, eelistatakse peamiselt isaspuid. Miks küll? Aga sellepärast, et need ei kanna vilja. Nimelt emastaimedel kasvavad nii umbes kirsstomati suurused viljad, millel on ebameeldiv rääsunud lõhn ning mis maha kukkudes muudavad maapinna ja tänavad libedaks. Samuti nõuavad emased puud aednikult palju rohkem tööd ja vaeva. 

Hoopist teistlaadi kasutust leiti puule Hiina rahvameditsiinis ning praeguseks räägitakse selle erilistest omadustest juba terves maailmas. Nimelt on hõlmikpuu ekstraktil väidetavalt mäluparandavad omadused ning uuritakse ka võimalusi kasutada taime keemilist koostist näiteks Alzhaimeri tõve võimalikuks raviks. Ka läänemaailmas on levinud hõlmikpuust valmistatud toidulisandid ja tervisepreparaadid. Üldiselt kasutatakse neis puu lehti, harvem seemneid. Viimased on endas sisalduva kemikaali tõttu aga mürgised. Seemneid ei tohiks tarbida ei toorelt ega röstitult, sest võivad tekitada krampe ning isegi surma.

Maailmas levib erinevate preparaatide kohta üsnagi vastakaid arvamusi – ühelt pool hinnatakse kõrgelt ning teisalt jälle mitte. Samuti leiab infot, kuidas toidulisandid võivad mõndadele inimestele kahjulikud olla ning teatud levinud ravimitega ebasoodsa koostoime tekitada. Järeldatakse ka, et kasutoovate omaduste kohta on liiga vähe tõendeid ning nii pole üheselt mõistetavat kasutegurit kindlalt välja toodud.

Sümbolism erilise hõlmikpuu taga

Oma kodumaal Hiinas on hõlmikpuu olnud sajandeid lootuse ja rahu sümboliks ning tänu sellele laialt levinud ka kohalikus kunstis ja kirjanduses. Puule omistati optimistliku tulevikuvaate tähendus, mida Hiina mungad ühel hetkel ka jaapanlastele tutvustasid. Jaapanis sai ginkgost püha puu, mida ka templipaikade ümber istutati ning mida tänaseni saadab suur populaarsus.
Huvitav on teada, et kui USA 1945. aastal Jaapanisse aatompommi heitis, siis hõlmikpuu oli üks neist liikidest, mis Hiroshima plahvatuses tugevalt kahjustada saades selle siiski üle elas.

Kas tead, miks Jaapanis hõlmikpuud hibakuks kutsutakse? Sellepärast, et hibaku tähendab puud, mis elas epitsentris olles üle tuumakatastroofi. Pärast nimetatud sündmusi ennustasid teadlased, et ka veel 70 aasta pärast ei kasva selles piirkonnas midagi. Hõlmikpuud tõestasid vastupidist ning sümboliseerivad nüüd elujõudu ja vastupidavust.
Jaapani Rahupargis seisab siiani üks Hiroshima plahvatuse keskmesse jäänud ginkgo kindlalt oma kohal ning selle koore sisse on jäädvustatud inimeste rahupalveid.

Kas pole mitte tegu ühe erilise liigiga? Meie meelest küll ning see on üks põhjustest, miks väärikas hõlmikpuu on esindatud ka Green4Ever kunsttaimede e-poes. Kuna tegemist on ka levinud bonsaitaimega, siis võid meiegi e-poest valida ühe kauni hõlmikpuu kunst-bonsai kaunistama oma kodu või kontorit. Tutvu meie e-poe valikuga lähemalt ning leiad kindlasti just enda maitsele sobiva uue ja erilise sisustuselemendi.

Allikad: Eesti entsüklopeedia, hariduskeskus.ee, thespruce.com, gardeningknowhow.com, britannica.com, gardenguides.com, wikipedia.com