Vaher – sügishooaja kaunitar
Ka selles blogipostituses ei saa me üle ega ümber lõpuks kätte jõudnud sügishooaja temaatikast ning jätkame seetõttu sarnasel lainel. Eelmises artiklis kirjutasime sellest värviküllasest aastaajast pikemalt ning tutvustasime ka enda lemmiktooteid, millega sombuseid ilmasid trotsida ning tuua rõõmu oma koju ja kontorisse ka meie kõige pimedamal aastaajal. Sügistoonides värviküllased kunsttaimed aitavad tuua hubasust ja positiivsust ajal, mil veedame vaieldamatult suurema osa oma päevast just siseruumides. Oma sügishooaja lemmiktoodete hulgas tõime muu hulgas välja kauni punalehtse kunstvahtra bonsai, millest usume, et saab ka paljude teie uus lemmik. Samuti ei saa me jätta esile toomata ka seda 90 sentimeetri pikkust rippuvat kunstvahtrat, mis siia hooaega imehästi sobib. Rippuv taim annab niivõrd palju valikuvabadust, et sellele leiab sobiliku koha küll igasse majapidamisse ja kontorisse!
Vaher ise on ka meil Eestis väga levinud puu, mida näeme tihti linnatänavatel, parkides ja ka koduõuedel. Vahtrapuu tunnevad kerge vaevaga ära ka paljud lapsed just nende toredate kirjute lehtede ning viljade järgi, millega lapsepõlves endale pika nina saime teha. Kuigi vahtraid leidub meil üsna arvukalt ning tunneme selle lihtsasti ära, siis kui palju me sellest taimeperekonnast üldse teame? Mõtlesimegi tänase blogipostituse kangelaseks valida ühe oma sügishooaja lemmikpuu ning tutvustada seda sulle veidi lähemalt.
Vahtrapuust ja selle kasutusaladest
Tegemist on niisiis perekonnaga, mis kuulub vahtraliste sugukonda ning neid tuntakse julgelt üle saja erineva liigi. Suurem osa liikidest pärineb algselt Aasiast ning need on eriti levinud Hiinas ja Jaapanis. Vahtraid leidub arvukalt muidugi ka Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerikas. Lõunapoolkeral seevastu on levinud vaid üks liik, milleks on loorbervaher (acer laurinum). Vahtrate perekond on iidse päritoluga ning leitud fossiilide järgi hinnatakse nende eksistentsi juba üle 120 miljoni aasta vanuseks. Kas tead, milline teine sügiseti särav puu on vahtrate lähimaks sugulaseks? Selleks on läikivaid kastanimune kandvad hobukastanid.
Kui vahtra peale mõelda, siis ilmselt suuremale osale meist tulevad silme ette kõrged ja teravatipuliste lehtedega puud. Tegelikult leidub nimetatud perekonnas lisaks puudele veel ka põõsaid. Tänu erinevat liiki puudele ja põõsastele jääb ka vahtrate keskmine kõrgus üsna laia vahemikku. Suurem osa neist jäävad niisiis kümne kuni viiekümne meetri vahele. Meil Eestis kasvavad vahtrad paigutuvad üldjuhul selle skaala keskele ega ületa 25 meetrit.
Nagu teame ja näinud oleme, siis suurem osa vahtraid heidab oma kirjud lehed sügisel lõpuks maha, kuid Vahemere äärsetel aladel ja Lõuna-Aasia piirkondades leidub üksikuid liike, mis on igihaljad. Nagu teada saime võivad kiirekasvulised vahtrad üsna lühikese ajaga küündida päris võimsatesse kõrgustesse, kuid lisaks sellele on tegu ka pikaealise taimega, mis võib elada sadu aastaid – ka pooletuhande aasta vanused isendeid ei peeta teab mis suureks imeks.
Oma silmapaistva lehestiku poolest hinnatakse vahtrat üle maailma ning see on levinud ilupuu nii parkides, linnatänavail kui ka koduaedades. Huvitav on teada, et mõned piikonnad korraldavad sügisel, kui lehed kauni kirju kuue saavad, parkidesse ja metsadesse ka turismireise, et soovijad puude värviküllast ilu nautida saaksid. Niisuguseid vaatlustuure korraldatakse näiteks Jaapanis ja Põhja-Ameerikas.
Jättes dekoratiivsuse kõrvale, siis hinnatakse muu hulgas kõrgelt ka vahtra puitu. See on kõrge tihedusega, kõva, väga tugev ja sitke ning värvilt kas kollakas või punakas. Tänu puidu omadustele on tegu hinnatud materjaliga, millest valmistatakse muuhulgas mööblit, parketti, vineeri ja ka erinevaid muusikariistu.
Kevadeti annavad puud magusat vahtramahla ning mõnest liigist, mille hulgas on näiteks suhkruvaher (acer saccharum), saab ka populaarset vahtrasiirupit. Siirupit ei saa noortelt puudelt ning seepärast tuleb neil enne lubada mõnekümne aasta vanuseks kasvada. Kvaliteetne vahtrasiirup on väga heaks looduslikuks alternatiiviks valgele suhkrule. Vahtrasiirupitööstus on peamiselt koondunud Kanadasse, eriti Quebeci linna, ning sellel on majanduslikult kõrge väärtus.
Vahtra nimetus tuleb ladina keelest. Kas tead, mida see iseloomustada võiks? Ladinakeelne acer tähendab terav ning viitab sellega vahtralehtede iseloomulikele teravatele tippudele. Ilmselt need eripärase kujuga lehed tulevadki meile esimesena silme ette, kui nimetatud puudele mõtleme. Liigirikkal perekonnal on siiski ka üsna palju erinevusi. Nagu kombeks on saanud, toomegi nüüd välja ühe enimlevinud liigi lühikirjelduse.
Iseloomulikku harilikule vahtrale
See on looduslikult enimlevinud just Põhja- ja Kesk-Euroopas ning mõningal määral ka Lääne-Aasias. Tegu on ka Eestis tihti esineva puuliigiga, mida kohtame nii parkides, linnatänavatel ja koduõuel kui muidugi ka lehtmetsades. Vaher tuleb meie kliimatingimustes hästi toime, sest see ei ole külmakartlik ega vaja väga palju päikest, mistõttu elab kenasti ka varjulistes piirkondades.
Hariliku vahtra (acer platanoides) keskmine kõrgus jääb kolmekümne meetri juurde ning ka selle liigi esindajad elavad sadu aastaid vanaks. Noore puu tüvi on punakaspruun ja sile, kuid vanematel muutub see juba krobeliseks ja värvub tumehalliks. Puu õied on kollakasrohelised ning nende ümber tiirleb pidevalt hulk töökaid mesilasi. Õied on seega väga nektaririkkad ning heaks meeallikaks.
Nimetatud liigiesindajate teravatipulised lehed on paarikümne sentimeetri pikkused, tavaliselt 5–7-hõlmalised ning tuhmi rohelist värvi. Rohelised pole need vaid sügisel, kui septembris ja oktoobris saavad lehed omale uue kuue ning on kaunites kuldkollastes, punastes ja oranžides värvitoonides.
Efektne nii ilutaimena pargis kui kunsttaimena kodus
Veel üks valdkond, kus vahtrapuu palju kasutust leiab on bonsaikunst. Huvitavatest ja elegantsetest bonsaidest saad lähemalt lugeda ühest meie varasemast blogisissekandest, kuid siinkohal tooksime välja hoopis ühe efektse toote meie e-poest.
Tegemist on peaaegu meetripikkuse elutruu vahtra-bonsaiga, mis on kolmeharuline ning mille lehed on kaunilt rohelised. Mõni taim püüab pilke tänu oma eksootilisele välimusele, teine oma kirjutele õitele ning kolmas ehk ebatavalise värvitooni pärast. Kuid bonsai on küll kindlasti üks neist sisustuselementidest, mis on alati tähelepanu keskpunktis. Muidu hiiglasliku puu kujutamine miniatuurse potitaimena on lihtsalt niivõrd efektne ning toob igasse majapidamisse ning kontoriruumi omanäolisust.
Teisena tookime välja 240 cm kõrguse kunst-vahtra, mis erinevalt bonsaist püüab pilke just tänu oma kõrgusele. Kui sinu sisustada on mõni avar kontoriruum, kõrgete lagedega müügisaal, restoran või hotell, siis kasuta seda eelist kindlasti ära. Ruumi, mis ei sea kõrguse osas rangeid piiranguid, on ideaalne anda isikupära just mõne hiigelpuuga. Kõrge kunstvaher toob koheselt elegantsi, mahedat rohelust ning sinu külalised lihtsalt ei saa sellest mööda vaadata.
Tõime oma tootevalikust hetkel välja kaks kunsttaime, kuid kui sul tekkis huvi, siis vaata parem Green4Ever koduleheküljelt kõiki meie kunst-vahtra erinevaid variatsioone. Valikus on kunstoksi, sügisele omaselt kirjuid või hoopis mahedalt rohelisi taimi, leidub kõrgeid ja madalaid, rippuvaid ja püstisi puid. Muuda kodu või kontor efektse dekooriga täielikuks ning naudi vahtrapuude ilu läbi kogu aasta.
Allikad: Eesti entsüklopeedia, bio.edu.ee, britannica.com, wikipedia.com